Matis Leima – ajuteaduse ja psühholoogia võhik, kes luges inspireerivat artiklit ja tundub, et nii võibki vist päriselt olla
Inimene on arenenud nii domineerivaks ja teistest liikidest erinevaks peamiselt suuna tõttu, mille meie aju areng on
aegade jooksul võtnud. Primitiivne „vana“ aju, mis on oma ülesannetes sarnane teistegi loomadega, vastutab meie
toimimise baasi eest – elus püsimine ja soo jätkamine. Tuntud ka kui söök, seks ja sittumine. Aga kõik, mille alusel
inimest loomadest targemaks pidada – loogika, mälu, keel, kaalutlusvõime ja enesekontroll – on inimestele omane tänu
arenenud otsmikusagarale. See on hiljem arenenud nn „uus“ aju. Üks pole teisest parem ega halvem, sest mälul ja
kõnevõimel pole mingit tähtsust, kui inimene elementaarseid ohte eirates elus ei suuda püsida. Ometi aitab teadlikkus
nendest peas konkureerivatest jõududest moodsas ühiskonnas paremini hakkama saada – ja enda pärast harvem
piinlikkust tunda!
Vana aju töötab 24/7 võrdlemisi püsivalt ühtmoodi – ellujäämisinstinkti ja sugukirge niisama lihtsalt juba inimesest ei
lahuta. Uuel ajul seevastu on paremaid ja halvemaid aegu. Otsmikusagar pole kogu aeg kasutusvalmis, vajab palju
puhkust, aga seda saab jällegi arendada ja treenida. Seega pendeldame pidevalt ratsionaalsuse ja instinktiivsuse vahel:
kohe kui uus aju väsib ja rooli juurest taandub, on vana aju platsis ja hoiab rooli.

Aga vana aju juhib inimese alatasa olukordadesse, mis olid ratsionaalsed ammu-ammu, vana aju väljakujunemise
aegadel: osta kassasabas ikkagi see üks Twix (oh kui palju kiiret energiat! Ja rasva on ka vaja koguda, kes teab, mis ees
ootab!), jäta täna trenni minemata (energia on väärtuslik, parem seda kokku hoida; hea füüsis tuleb ju metsas loomi
jahtides iseenesest) ja iga vastassoo esindaja on ainult võimalus oma geene edasi anda (sest… programm ütleb nii!).
Kui puldis on uus aju, oled parim versioon iseendast: jätad kassas Twixi ostmata, sest energiapuudus on ebatõenäoline;
lähed tuju kiuste trenni, sest sul on arusaam minevikust, tulevikust, regulaarsusest ja oma väheliikuvast eluviisist; suhtud
vastassoosse lugupidavalt, sest nii on hea mõlemal osapoolel pluss järglastel, kes vaid ei sünni vaid kasvatatakse ka
turvaliselt suureks, mis kõik teenib põhieesmärki ehk geenide edasikandumist paremini (omakorda täiskasvanud
järglaste abil).
Kaasaegse maailma aina suurenev keerukus on suur väljakutse inimese peas toimuvale vägikaikaveole. Infoülekülluses
on aina olulisem eristada tõde valest, aga seda suudab vaid uus aju, sest vana jaoks pole tõde oluline. Tähtis on püsida
siin ja praegu elus ning kasutada ära võimalusi põhieesmärkide saavutamiseks (söök, seks jne). Peas toimuva
mõistmiseks vaatleme „mõtteviisi redelit“ („Thinking ladder“), mida saab kasutada inimeste ja inimhulkade
(ühiskondade) paremaks mõistmiseks ja eelkõige iseenda adekvaatsena hoidmiseks.

1) Teadlane
Teadlane küsib, sest teda päriselt huvitab vastus, ükskõik, milline see ka poleks. Ta küsib palju ja iga uus infokild,
sõltumata allikast, on väärtuslik pusletükk, mida teistega kombineerides jõuab ta võimalikult tõelähedase tulemuseni.
See on aus teekond teadmatusest (A) teadmiseni (B).
2) Fänn
Jalgpallifännil on selge eelistus näha oma võistkonda võitjana, aga võidul puudub tähendus, kui see saavutatakse
reegleid rikkudes. Mängureeglid on järgimiseks, isegi kui vastasvõistkond võidab. Seega taotleb fänn tõepärast (reegleid
austavat) tulemust, mis sest, et loodab hinges ikkagi ühte kindlat tulemust.
3) Advokaat
Advokaat näeb ja kuuleb suurepäraselt teda ümbritsevaid fakte, aga ta peab keskenduma oma tööle – teatud seisukoha
tõestamisele. Seega valib ta fakte hoolikalt, jättes kõrvale enda jaoks ebasoodsad asjaolud nii, et kokku tuleb soovitud
pilt. Advokaat tunneb tõeleidmise reegleid ja teeskleb nende järgimist. Vahel haruharva on tal sellest isegi kahju.
4) Usuhull
Usuhull ei näe nii palju vaeva kui advokaat, sest tema teadmine (B) on kõigutamatu. Kui tarvis, siis tuleb mõelda välja
mingi teekond (A), mis sirgjoones just selle ainuõige teadmiseni viib. Küsimus pole, kas asjad on nii, vaid hoopis mil viisil
kinnitavad tema tõde antud faktid või tekkinud olukord. Lihtne!

Ülemistel astmetel on juhtroll uuel ratsionaalsel ajul, alumistel astmetel hägustab mõtleja mõtteviisi vana aju suitsev
tõrvik, mis hoolib vaid baasvajadustest. Olemasolevate narratiivide kordamine on turvaline ja väldib grupist
eemaletõukamist (eksistentsiaalne oht). Avatus uutele tõdedele nõuab aga julgust ja meelekindlust, eelkõige
valmisolekut muutuseks, sest just muutus on see, mis juhtub meie maailmapildiga uute teadmiste ilmnedes.

Redel kirjeldab, kuidas mõelda ja üldsegi mitte, mida mõelda. Ning kogu aeg ülemisel astmetel püsida ei suuda ka
parimad meist. Oluline on olla teadlik oma bioloogilisest paratamatusest ja seda ausama tuleviku nimel ohjata.
Postitus refereerib Tim Urbani tekste lehelt waitbutwhy.com